XXXIII HEADE IDEEDE PÄEV: Meediasuhtluse Meistriklass
03.09.2008 kl. 10.00
09.30 – 10.00
registreerimine ja hommikukohv
10.00 – 10.10 SEMINARI AVASÕNAD
Aive Levandi, LH Concept juhataja
Aive Levandi juhib konsultatsioonifirmat LH Concept. Tema töökogemuste hulgas on ligi 80 erineva kommunikatsiooni-ja turundusprojekti juhtimine. Ta on nõustanud erinevaid era-, avaliku- ja mittetulundussektori organisatsioone - tema klientide hulgas on nii rahvusvahelisi kui ka kohalikke ettevõtteid. Aive on välja töötanud EBS Juhtimiskoolituse Keskusese Turunduse ja Kommunikatsiooni arenguprogrammid ning on seal juhtivõppejõud. Lisaks turundus- ja kommunikatsioonialasele koolitusele on ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja Eesti Diplomaatide Kooli. 2007. aastal valiti tema poolt läbiviidud projekt parimaks erasektoris teostatud suhtekorraldusteoks. Aive on Eesti Suhtekorraldajate Liidu juhatuse liige.
I SÕNUMITE EDASTAMISE KUNST
Vaatamata sellele, et meedia on parim kanal, mille kaudu potentsiaalset klienti oma tegevustest informeerida, jääb meediasuhtlus väga sageli turundusstrateegias kasutamata. Ettevõtte esindajad jäävad ootama, et ajakirjanik tunneb ise nende vastu huvi. Sellest, miks selline suhtumine vale on, räägivad Barbi Pilvre ja Ivo Rull.
10.10 – 10.55
Suhtlemine meediaga ei ole muud kui sõnumite edastamise kunst, ehk milleks maksta rohkem?
Barbi Pilvre, Eesti Ekspress, arvamustoimetaja
Võimalus jätta ostmata reklaam ja toimetada oma sõnum avalikkusse tasuta on perspektiiv, mis võlub iga ettevõtjat. Kas lekitada, blogida, ajakirjanik lihtsalt ära osta oma toodete ja teenustega?
Samas: ajakirjanikud pole üldiselt naiivsed ja näevad läbi olukorda, kus neid püütakse ära kasutada. Meedia on tööstus ja huvitatud kasumist, mis tekib reklaamirahast, ajakirjanik selle tööstuse palgatööline. Kuidas toimetada oma sõnum avalikkusele nii, et kõik osapooled oleksid võitjad?
Barbi Pilvre lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal, hiljem omandas Pedagoogikaülikoolis magistrikraadi psühholoogias. Trükimeedias on ta töötanud alates 1986-st aastast alates, aastast 2006 on Barbi Eesti Ekspressi arvamustoimetaja. Barbi on andnud loenguid ajakirjanduse ja meediakommunikatsiooni teemadet Tartu ja Tallinna ülikoolides. Tema sule alt on ilmunud mitmed sotsiaaltemaatikaga seotud raamatud. Aastal 2007 tunnistas Eesti Ajakirjanike Liit Barbit aasta ajakirjanikuks.
10.55 – 11.40
Kuidas meediasuhtlust eduka turundusstrateegia komponendina kasutada
Ivo Rull, Rull & Rumm juhataja
Kas ja kuidas saab meediasuhtlus olla alternatiiviks reklaamile? Millised on PRi võimalused nii meedias kui otsesuhtluses klientidega?
Meedia ja maine on tänases infost ja pakkumistest üleküllastunud turul inimestele kaks kõige põhilisemat suunanäitajat. Klientide hoiakud määravad olulisel määral meediast saadud infokillud ning impulsid. Kuidas kujundada meedia vahendusel mainet ühtviisi tulemuslikult kui säästlikult?
Nendele küsimustele püüabki Ivo Rull oma ettekandest kaasamõtlemiseks ainest pakkuda.
Ivo Rull on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonna (1991) ning töötanud ajakirjanikuna paljudes meediakanalites (Muinsuskaitse Seltsi Sõnumid, Eesti Ekspress, Sirp, Pikker, Postimees) .Aastatel 1992 - 1995 osales Ivo Rull aktiivselt poliitikas, olles Rahvusliku Koonderakonna "Isamaa" peasekretär ning Riigikogu Parempoolsete fraktsiooni nõunik. Alates 1995. aasta kevadest on ta töötanud suhtekorralduskonsultandina firmades Fontes, Hill & Knowlton Eesti ning Rull & Rumm.Avaldanud raamatu “Meediamängud” (Äripäeva Kirjastus, 2008) ning perioodiliselt arvamuskommentaare Postimehes, Äripäevas, Eesti Päevalehes, SL Õhtulehes jt väljaannetes. 11-aastase Rull & Rumm juhatamise käigus viinud läbi ligi paarsada erinevat meediasuhtluse, avaliku esinemise, kriisikommunikatsioon jm koolitust.
11.40 – 12.00
KOHVIPAUS
II ARTIKLITURUNDUS – MILLEKS JA KUIDAS
Viimaste aastate jooksul on USA ettevõtted kasutanud väga aktiivselt artikliturundust selleks, et oma populaarsust ja mainet tõsta. Eestisse ei ole see trend kogu oma ulatuses veel jõudnud. Vastupidiselt paljude ettekujutusele ei ole artikliturundus oma organisatsiooni kiitmine meedias. Sellest, mis see tegelikult on, räägib internetiturunduse ekspert Peep Laja. Seejärel saavad Meistriklaasi osalejad ülevaate põhimõtetest, millele peaks üks artikkel vastama, et trükki jõuda.
12.00 – 12.45
Artikliturundus: Kuidas suurendada oma tulu ja positsioneerida end kui tipptegijat... tasuta?
Peep Laja, internetiturunduse ekspert ja internetiettevõtja
Ettekandes käsitletavad teemapunktid:
- Mis on artikliturundus
- Mainekujundus läbi artiklite
- Artikliturunduse positiivne mõju veebilehe külastatavusele
- Kuidas leida teemasid artiklite jaoks?
- Kuidas muuta artikkel lugejale atraktiivseks?
- Kuidas artikleid levitada?
Peep Laja on internetiturunduse ekspert ja internetiettevõtja. Tal on laiad kogemused turunduse ja müügialal olles töötanud mitmeid aastaid juhtivatel positsioonidel erinevate organisatsioonides, nii era- kui kodanikusektoris. Peep alustas oma karjääri veebiarenduses, kuid hiljem keskendus B2B müügile ja turundusele. Tema kirg positiivsete muutuste juhtimise vastu viis teda töötama kodanikusektorisse mitmeks aastaks, olles muuhulgas AIESEC Eesti ja hiljem AIESEC Araabia Ühendemiraatide turundus- ja müügijuht. Peep elas ja töötas Dubais 2 aastat, kus juhtis ka turundust ja müüki sealses eestlaste poolt loodud kinnisvaraportaalis Real24. Edasi aitas Peep startida Suurbritannia eetilise äri internetitelevisioonil Frontier TV, kus töötas konsultandina. Sügisel 2007 lõi ta oma internetiturunduse konsultatsioonifirma Panamas, ning on peale seda käivitanud terve rea erinevaid internetiettevõtteid.
12.45 – 13.30
Mida, millal ja kuidas sõnastada, et see ära trükitaks
Tiina Kangro, Linnaleht, peatoimetaja
13.30 – 14.30
LÕUNA
III NEGATIINVE MEEDIAKAJASTUS
Isegi juhul, kui meediasuhtluse strateegia on detailideni läbimõeldud, ei pruugi kõik minna just nii, nagu Te seda soovisite. Võib juhtuda, et sõnum, mis lõpuks meediasse jõuab on oodatule vastupidine. Näpunäiteid, kuidas negatiivset meediakajastust vältida, annab Jaan Väljaots. Sellest, kuidas halvema stsenaariumi realiseerimise korral õigesti käituda, räägib Linnar Priimägi.
14.30 – 15.10
Negatiivse meediakajastuse põhjused?
Jaan Väljaots, SL Õhtuleht, toimetaja
Jaan Väljaots töötab paljude poolt palavalt põlatud ja armastatud tabloidlehes SL Õhtuleht uudiste osakonna toimetajana. Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonna lõpetas ta 1994. aastal. Suurema osa ajast tegevajakirjanikuna ongi ta rüganud kollase leheneegrina Edasi vahelt välja kasvanud nädalalehes Liivimaa Kroonika, sellest omakorda välja kasvanud Liivimaa Kulleris ja viimaks Õhtulehes ning SL Õhtulehes. Kunagine poolteiseaastane kõrvalepõige Postimehes lisas vaid veendumust, et sügavat sisulist vahet ajakirjanikutööl Eesti kvaliteet- ja tabloidmeedias ei ole.
Negatiivset meediakajastust viljelenud peamiseks krimi- ja kohtureporterina, mis on andnud aga ka positiivse võimaluse osaleda ja esineda mõnelgi kohtutemaatikat ja kriisikommunikatsiooni käsitleval seminaril.
15.10 – 15.55
Kui kõik ei lähe nii nagu plaanitud: negatiivne meediakajastus. Kuidas reageerida?
Linnar Priimägi
Linnar Priimägi, filosoofiadoktor kultuuripsühholoogia alal, on õpetanud Tartu Ülikoolis romaani ja germaani filoloogiat, Eesti Muusikaakadeemias filosoofia ajalugu, Eesti Õigusinstituudis kunstiajalugu ja Tallinna (Pedagoogika-) Ülikoolis kultuurilugu, imidžikujundust, propaganda tehnikat ja stilistikat. Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige ja Eesti Meediakoolitajate Liidu asutajaliige.On olnud Tallinna Ülikooli Reklaami ja meedia õppetooli dotsent, osakonna juhataja, õppekava juht, lektor, osakonna juhataja k.t. Tallinna linnavalitsuses lepinguline mainekujundusnõunik. Linnar Priimägi on töötanud tööandjana teatrites ja tegutsenud õppetööandjana ülikoolides, rakendades kandidaatide valikul formaalse ning informaalse meetodi originaalset kombinatsiooni
Hetkel on Tallinna Ülikooli Reklaami ja imagoloogia õppetooli hoidja k.t., õppekava juht.
15.55 – 16.00 Kokkuvõte ja lõpetamine
Aive Levandi
*Korraldajal on õigus teha kavas muudatusi
